Ootame Sind tutvuma Rocca Towersi äripindadega!

Tule kohale ja vaata oma silmaga 10. juunil kell 15:00-17:00. Registreerimiseks võta ühendust +372 665 9700 või kirjuta info@ober-haus.ee

ROCCA TOWERS

Uus elu- ja ärikvartal asub logistiliselt väga heas asukohas, Rocca al Mare südames, omades kiiret ühendust südalinna ja teiste linnaosadega. Saadaval erineva suurusega äripinnad ja bürood nii eraldi sissepääsuga tänavatasandilt kui ka hoone peauksest. Väga hea ligipääs jalakäijatele, autodele ja ühistranspordile.

Äripinnad on ruumiliselt väga hea planeeringuga ning rõduga. Pinna ning korruseplaan on leitav piltidelt.
Kõikidel Rocca Towersi äripindadel on soojustustagasutusega ventilatsioonisüsteem, põrandaküte ning jahutussüsteem. Põrand kaetakse laminaadiga ning hinnas on ka siseviimistlus. Äripinnal on kõrge heli-ja soojuspidavusega kolmekordsed aknad. Hoonel on B-energiaklass. Lisaväärtuseks on möbleeritud fuajee.

Hoonega on ühendatud ilmastikukindel parkimismaja, milles on võimalik osta ning rentida autokohta. Lisaks on panipaiga ostu-ning rendivõimalus.

Boonuseks on 5. korrusel asuv 500 m2 haljastatud väliterrass, millele luuakse puhke- ja istumisalad ning lauatennisenurk. Katuseterrassile on planeeritud laste mänguväljak põneva ronila, kiikede, mängumaja ja liivakastiga.

Rocca Towersi kvartalisse tuleb ca 1000 uut elanikku, Haaberstis ja Mustamäel on hetkel ca 100 000 elanikku. Lähinaabrusesesse jäävad populaarne Rocca al Mare kaubanduskeskus, Myfitness spordiklubi, Rocca al Mare tennisekeskus, Haabersti kaubanduskeskus, Bauhaus ja K-rauta, Saku Suurhall, Haabersti jäähall, Tallinna Loomaaed, Maxima, Õismäe Sportmängude Hall ja Haabersti tervisekeskus. Lisaks palju erinevaid söögikohti vaid jalutuskaugusel!

Lisainfo ning muude küsimuste korral aitan hea meelega. Võtke julgelt ühendust ning läheme juba varsti valmivat pinda vaatama!

Baltikumi kinnisvaraturud pidasid pandeemiaga seotud katsumustele vastu, ent kaotasid tasakaalu

Aastale 2020 tagasi vaadates näeme, et nii globaalne kui ka Baltikumi kinnisvaraturg pidasid pandeemiaga seotud katsumustele enamjaolt vastu. Ülemaailmsed rahasüstid olid suunatud ka kinnisvaraturule, kus elukondlik kinnisvara püsis rekordiliste näitajatega esirinnas 2020. aasta lõpus ning 2021. aasta alguses. Globaalses perspektiivis näeme, et elamuhindadele näidatakse n-ö rohelist tuld, kuivõrd USA-s, Hiinas ja Euroopas, sealhulgas Balti riikides, võib täheldada kiiremat hinnatõusu.

Siiski ei saa praeguse olukorra üle rõõmustada. Ülemaailmne tervisekriis pole nõudnud mitte ainult inimelusid, vaid on tasakaalust välja viinud ka ettevõtluskeskkonna, sealhulgas kinnisvaraturu. Kuigi mõni ärisektor on kiiresti taastunud, on teiste sektorite väljavaated endiselt ebakindlad. Sama võib öelda ka kinnisvara kohta, mille väljavaated on otseselt seotud teatud ärisektorite tulemustega. Näeme, millises keerulises olukorras on hotellide, suuremate kaubanduskeskuste või üksikute äripindade juhid ja omanikud. Märkimisväärne koduhindade tõus võib tasakaalust välja viia selle kinnisvarasektori suhteliselt jätkusuutliku pandeemiaeelse arengu. Need tõdemused on värskelt avaldatud Ober-Hausi uusimas iga-aastases Baltikumi pealinnade kinnisvaraturgude ülevaates. Ülevaade annab põhjaliku pildi olukorrast kinnisvaraturul aastal 2020 ja prognoosid aastaks 2021.

Kinnisvaraarenduse aeglustumine võib Balti riikide pealinnade eluasemeturu tasakaalust välja viia

Igatahes sai Baltimaade eluasemeturg 2020. aasta pandeemiast enim „kasu“. „Eelkõige läks hästi Leedu ja Eesti elukondlikul kinnisvaral, mis saavutasid kõigi aegade rekordnäitajad – elamispindade (korterite ja majade) ostu-müügitehingute koguväärtus oli mõlemas riigis ajaloo kõrgeim“, ütles Raimondas Reginis, Ober-Hausi Baltikumi turuanalüüside juht.

ODRA ELAMISPINDADE ARENDUSPROJEKT TALLINNAS
Vaatamata sellele, et Balti riikide pealinnades kahanes korterite müügitehingute arv 2020. aastal 4%-lt 10%-le, ei avaldanud see korterite müügihindadele negatiivset mõju. Ober-Hausi andmetel jätkasid Vilniuse ja Tallinna korterite müügihinnad tõusu, kasvades aastaga ligi 5%. Samal ajal langesid Riias vaid elamurajoonide vanemate korterite hinnad, sedagi vaid sümboolselt.

Enim negatiivseid muutusi esines pealinnade eluasemete üüriturul, kus 2020. aasta esimesel poolaastal pakkumine hüppeliselt kasvas. ,,Seetõttu langesid Riias ja Tallinnas üürihinnad aastaga kümnendiku võrra. Samal ajal võis Vilniuses aasta keskel täheldada korterite üürihindade kerget langust, kuid need tõusid 2020. aasta teisel poolel endisele tasemele, mis näitab tugevat sisemist nõudlust selles kiiresti kasvavas linnas“, lausus Reginis.

Riia linna tulemused näivad aga Balti riikide pealinnade seas kõige nõrgemad. Seda mõjutavad halvenevad demograafilised näitajad ja usalduse puudumine kinnisvaraturul, kus korteritehingute arv oli suhteliselt kõige madalam ning uusi kortereid ehitati kolme pealinna arvestuses kõige vähem. Teisalt võib 2021. aasta alguse näitajatest järeldada, et olukord Vilniuse ja Tallinna eluasemeturgudel on muutunud optimistlikumaks, mis võib viia vähemalt ajutiselt defitsiidi ja koduhindade suurema tõusuni. Näiteks planeerivad arendajad 2021. aastal ehitada kõikides Balti riikide pealinnades vähem kortereid kui 2020. aastal. „Riia võib saada kasu positiivsest ülemaailmsest olukorrast eluasemesektoris, pakkudes tulevikus oluliselt madalamaid hindasid ning suhteliselt suuremat potentsiaali turu kasvuks ja investeerimisvõimalusteks kui Vilnius või Tallinn“, märkis Reginis.

Pandeemia mõjutas kõige karmimalt hotelle

Kui rääkida ärikinnisvarast ja pandeemia poolt enim mõjutatud sektoritest, on Balti riikide eeliseks olnud nende vähene sõltuvus välisturismist, mis moodustab suhteliselt väikese osa majandusest.

Välisturistidele keskendunud hotellid on pandeemia ajal kõige rohkem kannatanud kogu maailmas, sealhulgas Balti riikides. Näiteks kahanes Leedus, Lätis ja Eestis rahvusvaheliste hotellikettide hotellide täituvus 2020. aastal peaaegu kolmekordselt võrreldes 2019. aastaga. Selle tulemusel tabas hotellide äri- ja kinnisvarasegmenti 2020. aasta kõige järsem langus, mis jätkub praegustes pandeemia tingimustes ka 2021. aastal.

„Pole üllatav, et aastatel 2020–2021 müüdi mõned hotellihooned uutele investoritele, kes plaanivad hooneid kohandada erinevateks äritegevusteks, näiteks eluasemete pikaajaliseks või lühiajaliseks üürimiseks“, tõi Reginis välja.

Jaekaubanduspindade üüritulu – kahekohalisest langusest inflatsioonimäära suuruse kasvuni

RAIMONDAS REGINIS, OBER-HAUSI BALTIKUMI TURU-UURINGUTE JUHT
Jaekaubanduspindade sektor on samuti üks enim mõjutatud kinnisvarasegmente Balti riikides. Poodide täielik või osaline sulgemine mõjutas oluliselt suuremate kaubanduskeskuste käivet, mille tõttu oli kinnisvaraomanike renditulu 2020. aastal oluliselt madalam.

„Olenevalt kaubanduskeskuste üürnikest, ruumide täituvuse muutustest ja üürisoodustustest on selliseid kinnistuid haldavate ettevõtete tulud kahanenud suurusjärgus mõni protsent kuni mõnikümmend protsenti. Võime kujutada ette olukorda, millesse sattusid individuaalsete äripindade üürnikud ja omanikud, kui kauplused, kohvikud või baarid ei saanud oma teenust pakkuda või nende külastatavus oli väga väike”, nentis Reginis.

Ometi ei jäänud kõik kaubanduspindade sektori ettevõtted 2020. aastal kahjumisse. Suurte toidupoekettidega supermarketitel ei olnud külastatavusega probleeme ja nende omanikud teenisid isegi suuremat üüritulu kui 2019. aastal. Sarnaselt varasematele aastatele tõstsid üürileandjad sellistes supermarketites üüri, tuginedes eelmise aasta inflatsioonimäärale.

Pandeemia pakkus kontoripindade üürnikele häid võimalusi

Kontoripindade sektor muutus samuti 2020. aastal oluliselt. Ehkki kontorid olid pärast tööformaadi muutust inimestest tühjad, ei lõpetanud ettevõtted üürilepinguid ja kontorihoonete haldajad said teenida stabiilset üüritulu.

Siiski kasvas Baltimaade pealinnades 2020. aastal kontoripindade pakkumine märkimisväärselt, mis langes kokku pandeemia perioodiga. See tekitab turuosalistes sektori jätkusuutliku arengu ja lähituleviku väljavaadete osas õigustatud muret. Ober-Hausi andmetel kerkis 2020. aastal Vilniuses, Riias ja Tallinnas 186 100 ruutmeetrit uut büroopinda, mida on 30% rohkem kui 2019. aastal (Vilniuses 102 600 m², Riias 49 500 m² ja Tallinnas 34 000 m²).

Märkimisväärne osa ettevõtete töötajatest töötab praegu täielikult või osaliselt kodus ning pandeemia ei võimalda ettevõtetel täpselt hinnata oma kontoripindade vajadust tulevikus. Reginise sõnul on nendes ebakindlates tingimustes endiselt raske hinnata pandeemiajärgse ärimudeli suunda, millest tulevikus sõltub nõudlus kontoripindade järele.

„Kui vaadata praegust turgu, siis märkimisväärne osa ettevõtteid viivitab endiselt strateegiliste otsustega, mis puudutavad kontorite edasiarendamist või olemasoleva ruumi optimeerimist. Turul on regulaarselt näha olukordi, kus üürnikud otsivad oma üüritavatele pindadele allüürnikke, mis tõestab, et mõned ettevõtted on otsustanud viivitamata oma kontoripinda vähendada“, lausus Ober-Hausi esindaja.

Kuigi kontoripindade nõudluse puhul esineb endiselt ebakindlust, on pakkumine Leedu pealinnas paremini prognoositav. Aastal 2020 oli kontoripindade pakkumine Vilniuses rekordiline, mille turg aga samas edukalt alla neelas ning Vilniuse kontorite vakants tõusis 2020. aastal suhteliselt mõõdukalt 3,0% -lt 6,1% -le.

LVOVO ÄRIKESKUS VILNIUSES
Arendajaid võivad aga ees oodata suuremad katsumused, kui jätkuvalt kasvab kontoripindade pakkumine, mis 2021. aastal saab olema vähemalt 130 000 m². Reginise väitel võib pandeemia kontekstis selline märkimisväärne kogus kontoripinda saada väljakutseks mitte ainult uute projektide arendajatele, vaid ka vanemate hoonete omanikele.

Ettevõtte kontoripindade optimeerimise riski võivad kompenseerida ainult uued ettevõtted või juba tegutsevate ettevõtete laiendamine Balti riikide pealinnades. Ometi näitab kasvav täituvuse määr kõigis Balti riikide pealinnades, et kontoripindade pakkumise kasv leiab aset eriti ebasoodsates oludes ja just kontorite üürnikud võivad olla need, kes sellest kasu saavad.

Riia oli liider laoarenduses; Vilniuse arendajad alustasid multifunktsionaalsete projektidega

Tööstuskinnisvara sektoril Balti riikides olid 2020. aastal kõik eeldused edasiseks kasvuks. Ober-Hausi andmetel ehitati Vilniuses, Riias, Tallinnas ja nende ümbruses aasta jooksul 208 000 m² uut laopinda, mis on 46% rohkem kui 2019. aastal.

RIMI LOGISTIKAKESKUS RIIAS
Aastal 2020 ehitati kõige rohkem uusi laopindu Riias, sealhulgas arendati Baltimaade suurimat logistikakeskust. Rimi lao- ja jaotuskeskus renoveeriti ning ehitati juurde mõningaid uusi hooneid. Kompleksi kogupindala on 84 000 m², millest 74 000 m² on ette nähtud ladudele.

Vilniuses algas lisaks tavapäraste ladude suhteliselt aktiivsele arendamisele 2020. aastal ka stock-office’i kontseptsioonile (hoone, kus on ühendatud kauplus, kontor, ladu ja mõnel juhul ka tootmine) vastavate projektide väljatöötamine. „Kui selliseid projekte on juba mõnda aega Tallinnas ja viimastel aastatel ka Riias rakendatud, siis Vilniuses viiakse sellised esimesed suuremahulised projektid ellu alles 2021. aastal“, märkis Reginis.

Projektid, mis pakuvad ühe katuse all erineva suurusega ruume mitmesuguseks otstarbeks, võivad ligi meelitada palju suuremat hulka potentsiaalseid üürnikke, mis võimaldab selliste projektide elluviimist paindlikumalt planeerida. „Praegu on Vilniuses kavandatud kümme sellist projekti ja neist osadega on juba alustatud. Veebimüügi kiire laienemine ja vajadus tooteid lõpptarbijatele kiiresti tarnida või sobiv kauba vastuvõtukoha olemasolu aitab kaasa nende projektide arengule“, lisas Reginis.

Leedu statistikaameti andmetel kasvas aastatel 2015–2019 postimüügi või veebimüügi käive keskmiselt 28% aastas. 2020. aastal registreeriti 52% kasv ja rekordiline, 814 miljoni euro suurune käive.

Tallinnast vaid 15-minutilise autosõidu kaugusel Maardu kesklinnas asuvas uues tornmajas on saadaval 2, 3 ja 4-toalised korterid, mis on sissekolimiseks valmis!

Monoliitbetoonist ning krohviga viimistletud seinte vahel on kokku 44 korterit üldpinnaga 49,2-84,7m². Kõigis korterites on rõdu ja panipaik. Neljandast korrusest alates avaneb suurepärane vaade merele ning viimase korruse luksus-korterid kannavad rahvusvahelist tiitlit: „penthouse“. Maja juures on kokku 44 parkimiskohta, millest 22 asuvad maa-aluses parklas. Parkimiskoht maa-aluses parklas maksab 4000 eurot ja majaesises parklas 1500 eurot.

Hind sisaldab kogu siseviimistlust, mis annab võimaluse uude koju koheselt sisse kolida. Pakume kolme erinevat siseviimistluse paketti nimetustega „Hele“, „Pastel“ ja „Solid“. Hinna sees on laminaatparkett kõigis tubades, siseuksed, plaaditud vannituba ning vannitoa sanitaartehnika.

Maardukodu plussid:
– Monoliitne konstruktsioon, mis garanteerib hoone püsimise heas seisukorras vähemalt 100 aastat.
– Eraldi soojaarvestid. Igal korteril on individuaalne arvesti, mis aitab reguleerida kulusid ning toatemperatuuri reguleerida just oma vajadustele vastavalt.
– Merevaate, rõdu ning panipaigaga korterid.
– Kaunis haljastus ning asfalteeritud teed kinnistu ümbruses. Maja kõrval laste mänguväljak.
– Vaikne ja looduskaunis piirkond.
– Väga hea ühendus Tallinnaga: Peterburi teed mööda jõuab Tallinnasse 15-minutilise autosõiduga, ühistranspordiga võtab teekond aega 35 minutit.
– Maardu järv asub 5 min autosõidu kaugusel ning järveni on tehtud ka terviserajad.

Lisainfo saamiseks vaata ka: www.maardukodu.ee või võta ühendust Ober-Hausi Kinnisvara maakleritega:
Ilmar Toomsalu – 501 8475
Ksenija Savjolova – 5552 0921

Maardukodu pakub sulle hea võimaluse oma unistused teoks teha!
Tule ja veendu selles ise juba neljapäeval 15.oktoobril vahemikus 16:00-19:00!

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis septembris teist kuud järjest ning tõus oli eelmise kuuga võrreldes 2,7%. Võrdluses 2019. aasta septembriga oli indeks 7,3% kõrgemal ning hindade tipuga 2007. aastal 22,7% kõrgemal.

Tallinnas toimus septembris korteritega 844 tehingut, mida oli 35,3% rohkem kui augustis ning 1,9% rohkem kui 2019. aasta septembris. Tehinguid uute korteritega oli 211 ja nende osakaal tehingutest ca 25%. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 3,5% ja oli 2150 eurot ruutmeeter. Võrreldes 2019. aasta septembriga oli ruutmeetri hind 9,8% kõrgem.

Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt – põhjuseks tehingute struktuur. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kuues linnaosas: enim Kristiines (22,4%), Haaberstis (8,6%) ja Põhja–Tallinnas (8%). Kristiines olid hüppelise hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Seebi tänaval. Hinnad langesid Nõmmel (21,1%) ja Lasnamäel (3,7%). Nõmmel oli languse põhjuseks eelkõige uute korteritega tehingute vähenemine. Võrreldes 2019. aasta septembriga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud seitsmes linnaosas: kõige rohkem Kristiines (24,8%), Mustamäel (14,9%) ja Haaberstis (12,0%). Põhjuseks eelkõige kasvanud tehingute hulk uute ning keskmisest kallimate korteritega.

Tallinna korteriturul tervikuna hakkas septembris vähenema müügi- ja üüripakkumiste hulk.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 2,1% ja keskmine ruutmeeteri hind oli 1669 eurot. Pärnus langes pinnaühiku hind 5,4% ja oli 1225 eurot ruutmeeter. Ka Jõhvis langes keskmine pinnaühiku hind ning oli 217 eurot ruutmeeter, kuid Narvas tõusis, olles 441 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis augustis, pärast juulis toimunud langust, 2,6% võrra. Võrreldes 2019. aasta augustiga oli indeks 4,4% kõrgemal ning võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 19,6% kõrgemal.

Tallinnas toimus augustis korteritega 627 tehingut, mida oli 6,1% vähem kui juulis ning 19,4% vähem kui 2019. aasta augustis. Uute korterite osakaal oli ca 26%. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 4,6% ja oli 2 077 eurot ruutmeeter. Võrreldes 2019. aasta augustiga oli ruutmeetri hind 7,2% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind viies linnaosas: kõige rohkem Nõmmel 18%, Lasnamäel 8,6%, Kesklinnas 1,5%, Põhja – Tallinnas 0,7% ja Mustamäel 0,5%. Nõmmel oli hüppelise hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Männiku asumis ja Lasnamäel tehingud Kurepõllu asumis. Hinnad langesid Kristiines 2,2%, Pirital 0,6% ja Haaberstis 0,2%. Võrreldes 2019. aasta augustiga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud kõikides linnaosades: enim Nõmmel 13,6%, Mustamäel 11,9% ja Kristiines 10,1%, põhjuseks eelkõige kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 4,6% ja keskmine ruutmeeteri hind oli 1 704 eurot. Pärnus langes pinnaühiku hind 3,3% ja oli 1 295 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 250 eurot ruutmeeter, kuid Narvas tõusis ja oli 413 eurot ruutmeeter.

Tallinna korteriturul tervikuna hakkas augustis vähenema müügi- ja üüripakkumiste hulk.

Ober-Haus-Market-Report-Baltic-States-2020

Tutvustame Baltikumi suurima kinnisvarabüroo Ober-Hausi poolt koostatud eelneva aasta turuülevaadet, mis hõlmab regiooni kõiki kolme pealinna – Tallinna, Riiat ja Vilniust – ning kajastab nii elukondlikus kui ärikinnisvaras toimuvat. Maksuteemalised kommentaarid on lisanud rahvusvaheline audiitor-ja konsultatsiooniettevõte PricewaterhouseCoopers (PWC) ning juriidilist poolt katab piirkonna üks tunnustatumaid advokaadibüroosid Sorainen.

Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks- september

Tallinna korteriturgu mõjutab tervikuna uute korterite pakkumiste arvu kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite kiire hinnatõusu.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes teist kuud järjest ja võrreldes augustiga oli langus 0,2%.

Võrreldes 2018. aasta septembriga oli indeks 6,8% kõrgemal ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 14,1 % kõrgemal.Septembris toimus Tallinnas korteritega 829 tehingut, mida oli 7,1% rohkem kui augustis ja 8,5% rohkem kui 2018. aasta septembris. Uute korterite osakaal oli ca 22%. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 1% ja oli 1 952 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta augustiga oli ruutmeetri hind 6,9% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korterituruleühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind viies linnaosas, Kristiines 8,6%, Nõmmel 5,7%, Kesklinnas 4,8%, Põhja-Tallinnas 3,7%, Haaberstis 3,5%. Hinnatõusu põhjuseks olid tehingud uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Hinnad langesid Pirital 9%, Lasnamäel 4,8% ja Mustamäel 0,7%. Languse peamiseks põhjuseks oli tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes 2018. aasta septembriga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud kuues linnaosas: kõige rohkem Kesklinnas 9,3%, Lasnamäel 7,7% ja Nõmmel 6,6%. Hinnad on langenud Pirita ja Mustamäe linnaosas, vastavalt 8% ja 6,3%.
Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 8,6% ja oli 1 492 eurot ruutmeeter. Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute korteritega. Pärnus langes pinnaühiku hind 1,9% ja oli 1 367 eurot
ruutmeeter.
Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 230 eurot ja 384 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks- märts

Tallinna korteriturgu mõjutab tervikuna korterite pakkumiste arvu kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes kolmandat kuud järjest ja märtsis oli langus 0,8%. Võrreldes 2018. aasta märtsiga oli indeks 0,6% ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 7,3% kõrgemal.Märtsis toimus Tallinnas korteritega 821 tehingut, mida oli 19,2% rohkem kui veebruaris, kuid 0,2% vähem kui 2018. aasta märtsis. Uute korterite osakaal oli 23,4%.

Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 1,9% ja oli 1 862 eurot ruutmeeter, kuid võrreldes eelmise aasta märtsiga oli ruutmeetri hind 2,9% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnalangust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind neljas linnaosas: Kristiines 10,6%, Pirital 4,4%, Põhja-Tallinnas 4%. Kristiines oli järsu hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Tondi asumis. Hinnad langesid Nõmmel 6,5%, Kesklinnas 5,3%, Haaberstis 4,2% ja Lasnamäel 3,8%. Languse peamiseks põhjuseks oli tehingute arvu vähenemine keskmisest kallimate ja uute korteritega. Võrreldes 2018. aasta märtsiga tõusis keskmine ruutmeetri hind kolmes linnaosas: Mustamäel 9,5%, Kristiines 7,1%, Lasnamäel 3,4%. Teistes linnaosades on hinnad langenud. Suurim langus oli Haaberstis 10,7% ja Nõmmel 6,9%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,9% ja oli 1 380 eurot ruutmeeter ning Pärnus langes 1,9% ja oli 1 163 eurot ruutmeeter.

Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad tõusid ja olid vastavalt 281 eurot ja 496 eurot ruutmeeter.

Ober-Haus-Market-Report-Baltic-States-2019

Tutvustame Baltikumi suurima kinnisvarabüroo Ober-Hausi poolt koostatud eelneva aasta turuülevaadet, mis hõlmab regiooni kõiki kolme pealinna – Tallinna, Riiat ja Vilniust – ning kajastab nii elukondlikus kui ärikinnisvaras toimuvat. Maksuteemalised kommentaarid on lisanud rahvusvaheline audiitor-ja konsultatsiooniettevõte PricewaterhouseCoopers (PWC) ning juriidilist poolt katab piirkonna üks tunnustatumaid advokaadibüroosid Sorainen.